Uus blogi

Tule lugema minu blogi Kadri käsitööd uuelt aadressilt!

Novita Luxus Cloud

Siit tuleb lugu minu ühest ilusamast ja ühest suuremat segadust tekitanud kampsist!

Juba ammu olen vaadanud üht Novita lõnga, millest olen ihanud kududa. See on alati tundunud nii pehme ja mõnus ja luksuslik. Ja ta nimi on ka Luxus.

Üsna varsti peal pulmi (märtsi alguses siis) läksin Karnaluksi, et mõni huvitav lõng osta ning otsustasin, et millal siis ikka oma lemmikut proovida, kui mitte kohe. Ja ostsingi 10 tokki lõnga Novita Luxus Cloud, värvinumbriga 536.

See oli siis üle pika aja olukord, kus mul oli olemas lõng ilma ideeta. Viimasel ajal, kui ma Novita-hulluses olen, olen ikka enne välja valinud tegumoe, mida teha, ning selle järgi soetanud lõnga. Seekord aga tegumoodi polnud. Oli nädalavahetus ja me läksime maale minu vanemate juurde. Võtsin kaasa oma uue lõnga ja kõik olemasolevad Novita ajakirjad ning hakkasin siis koos Mammuga ajakirju lappama ja vaatama, mida sellest toredast lõngast teha. Mammu oli küll üsna passiivne selles valikuprotsessis, aga lõpliku otsuse juurde viis mind ikkagi tema.

Valisin välja mudeli nr. 44.

Selle mudeli soovituslik lõng on hoopis teine ning soovitatud on ka väiksemaid vardaid, kui Luxus Cloudile vaja läks. Õpetus oli nr. 3,5 varda jaoks, mina kasutasin nr. 4. Seega pidin õpetust natuke korrigeerima.

Lõng ise on koostisega 65%villa ja 35% bambust. Lõng on imepehme, mõnus ja ilusa läikega. Ühes tokis on 50g lõnga ja tokk maksis vist 46 krooni.

Kududa oli hästi mõnus!

Kuskil poole peal, kui valmis oli seljatükk ning üks hõlmadetail, avastasin, et need detailid on erinevat värvi! Vaatasin oma alleshoitud etikettide pealt järele, et tõesti, lõngad olid kahe erineva partiinumbriga! Täielik õudusunenägu! Ma kujutasin ette, et kui ma ostan 10 tokki, mis on kokku pandud ühe kinnise kile sisse, siis on tingimata kõik lõngad ühest ja samast partiist. Mul pole sellist asja varem juhtunud ning ma ei tulnud selle peale, et numbreid üle kontrollida. Ja nii siis oligi, et mul oli pool kampsit valmis, mille jaoks olin kasutanud erinevat värvi lõngu. Värvide erinevus oli nii imepisike, et ma polnud seda varem ju märganudki, aga kui ma sellest aru sain, hakkas ta ikka väga häirima. Kuna ma harutada ja uuesti teha ning sadu kroone korstnasse kirjutada ei tahtnud, siis otsustasin jätta asja nii ja edasi kududa. Olgu ette öeldud, et lõpptulemusega jäin küll väga rahule, aga see teadmine, et kampsis on koos kaks erinevat partiid, segab kohe väga!

Olles selle õudusunenäo üle elanud, tuli järgmine ootamatus. Kudusin käise kogemata liiga laia. Seda mul iseenesest ikka juhtub, nii et olin juba piisavalt tark, et kudusin vaid ühe käise valmis, siis proovisin ja siis avastasingi, et lai. Tavaliselt on siis edasi kõik väga lihtne - proovimisega saan teada, mis õige suurus on, harutan üles ning koon uuesti ja õigesti. Seekord harutasin üles ja hakkasin uuesti kuduma, kuid selgus, et see lõng teistkordsel kudumisel pole üldse nii veetlev ja muster ei jää sugugi ühtlane. Kuna ma lõnga aurutama ja kuivatama hakata ei viitsinud (ja ega teagi, kas see oleks aidanud), pidin ostma käiste jaoks uue lõnga, kokku 3 tokki. Ja kuna vahepeal olin juba ühe toki lisaks ostnud, siis kokku selle kampsi peale läks 14 tokki, mis teeb 644 krooni.

Ja aega läks selle kampsiga siis umbes poolteist kuud! Poolteist kuud pinget - kas ikka tuleb välja ja kas mu kannatus ikka kestab, et kampsi lõpuni teha.

Õnneks mu kannatust jätkus ning tulemuseks sai väga armas roosa hõlmikkudum. Ja värvide erinevus ei paistagi eriti silma. Põgusal vaatlusel kindlasti mitte. Aga kuna mina tean, kus ma erinevaid värve kasutasin, näen ma ka erinevust.

Must müts - Novita Nalle Alovera

Kudusin eelmisel nädalavahetusel endale musta mütsi. Idee on pärit Novita ajakirjast Talv 2009, millest siin mõni aeg tagasi ka kirjutasin.
Mütsi kudusin Vinnis ning kui selle valmis sain, ütles ema, et must pole sugugi minu värv:) Olen sellega tegelikult täiesti päri ja kuna Mammule, kes mütsi samuti proovis, sobis see hulga paremini, võttiski ta mu mütsi endale.
Pildistasin teda siiski enda peas.



Müts on kootud juba tuttavast Novita Nalle Alovera lõngast. Nalle Alovera lõng on müügil 100 grammistes tokkides ning koostisega 75%villa 25%polüamiidi. Mütsi kudusin nr. 3,5 sukavarrastega ning selle valmistamiseks kulus veidi enam kui pool tokki.
Mütsi kudumist alustasin pealaelt. Lõin kõigepealt 8 silmust, jaotasin need neljale vardale ning kasvatasin nad õhksilmustega 120-ks silmuseks. Pealaele moodustusid niimoodi augukestega piiratud kiilud. Väga nägus mu meelest!:)
Piltide peal on natuke näha halli palmikutega kampsit. Selle kampsi kudusin ma viieteistkümne aastaselt ning see oli järjekorras minu neljas kampsi! See on kootud vanaema käest saadud maavillasest lõngast ning on väga-väga soe! Samuti on ta imehästi vastu pidanud! Sellel aastal täitub mu hallil kampsil 10 aastat!

Käsitööd pulmadeks

Vahepeal olen oma blogi kaheks kuuks unarusse jätnud, aga seda väga mõjuval põhjusel - ma tegelesin oma pulmadega. 27 veebruar oli minu pulmapäev!

Selleks puhuks sai ka üht-teist meisterdatud. Pulmade idee oli rahvuslikud elemendid. Mitte rahvariided, vaid pidulikud riided rahvuslike elementidega. Ja rahvuslikke elemente kasutasime ka paljudes pulmavidinates.

Meie kutsed olid sellised:

Kutsed tegime täiesti ise. Otsisime raamatutest rahvuslikke motiive, leidsime sobiva, Eero trükkis oma trükikojas kavandi paksemale struktuursele paberile, ostsime juurde ka oranžikas-punase käsitööpaberi, millele trükkisime lisalehe. Samast punasest paberist ostsime ka ümbrikud. (kui mõni nüüd loeb, et tema ümbrik küll sellisest paberist polnud, siis jah, see oli minu apsakas, et ostsin neid ümbrikke poole vähem kui vaja. Kuna avastasime selle pühapäeval, mil tahtsime juba kutseid jaotada ning Zelluloosi paberipood oli kinni, siis ostsime hoopis postkontorist punaseid tavalisi ümbrikke juurde.)

Kui kutsed olid valmis trükitud, veetsime terve õhtu oma elutoa põrandal neid lahti lõigates ja pooleks voltides.

Kutseid tegime kokku umbes 40 tükki.


Ise tegin ka külalisteraamatu. Kasutasin oma õpitud oskuseid Anijas toimunud köitmispäevast . Lasin Eerol trükkida lõuendi peale meie rahvusliku motiivi, kasutasin esimese ja tagumise lehena oražikas-punast kutse lisalehe paberit ning siselehtedeks panin tavalised printeripaberid. Raamatu mõõduks tuli A4.

Korraldasime pulmas oksjoni, mille jaoks tegime mõlemad ühe käsitöö. Eero on kõva puutöömeister ning tema tegi mahagonist ehtekarbi. Mina tegin aga haapsalu salli. "Haapsalu salli" raamat on ilmselt kõigil kudujatel juba ammu olemas, aga mina sain raamatu alles jõuluvanalt. Ja kohe valisin välja ühe mustri - hagakiri 4, ostsin Karnaluksist lõnga (Schoeller+Stahl Ronda, mille koostis on 51%villa ja 49% viskoosi, kulu 8 tokki, üks tokk 50 grammi), kasutasin vardaid nr 5 ning nii mu oksjonisall valmiski. Algul tundus nii töömahukana eraldi äärepitsi kudumine ning hiljem selle külgeõmblemine, aga tegelikult polnud see sugugi keeruline ning lõppkokkuvõttes andis ta sallile kõvasti ilmet ja nägusust juurde. Jäin oma salliga väga-väga rahule ning veidi oli isegi kahju teda oksjonile panna!

Pulmaisadeks olid meil minu isa ja Eero isa ning mõlemale tegime Jassi Linatalus rahvusliku motiiviga linased pluusid. Need tulid jubekenad mu meelest!

Ka meie sõrmused on rahvuslikud.

Sõrmused koosnevad kahest osast, sisemine ring on punasest kullast, mille jaoks kasutasime Eero vanaisa abielusõrmust ning pealmine nikerdatud osa on valgest kullast, nii et nikerdustest paistab läbi punane kuld. Sõrmused on hästi massiivsed ning meeletult ilusad! Sõrmustega olen väga-väga rahul, nagu kõigegagi, mis pulmadega seondub:)!

Ka tort oli meil kaunistatud kutsemotiiviga.

Palusime ka kõigil külalistel kaunistada oma pidulikke peorõivaid rahvuslike elementidega ning külalised tulid kõik meie sooviga ilusti kaasa. Nii ilusaid komplekte oli pulmalistel!

Mõned stiilinäited: minu kursamusud nägid välja sellised.

Marit oli oma Siimule õmmelnud kleidikangast lipsu, millele sättis samasuguse rahvusliku paela, mis ta enda kleidlgi. Kleit oli ka loomulikult Mariti enda kätetöö.

Kõik minu kursaõed väärivad kiidusõnu, sest nad kõik olid nii endale kui ka oma kaaslastele pilkupüüdvad kostüümid õmmelnud!

Meie ise nägime välja aga sellised:

Jõulukingitused

Sel aastal tegin jõulukingitustega nii, et õmblesin kõikidele pisikese tikkimisriidest kotikese, mille peale tikkisin ristpistes ühe jõululiku motiivi (enamikel oli jõululik) ning koti sisse panin siis pisikese kingituse. Hästi lihtne, aga mu meelest väga kihvt lahendus:)

Eerole ei teinud jõululikku, tegin hoopis sama motiivi, mille talle juulis sokkidesse kudusin:

Õekeste kotid tulid kõige ilusamad:

Sõbrannadele:

Sõbrannadele tegin nii, et trükkisin tööl etiketid "Sendikotike" ning õmblesin selle etiketi iga koti külge ja kingiks koti sisse panin siis sendid. Loodetavasti tulevad need kotikesed kasutusse, kui euroga liitume:)

Lisaks tegin veel kaks kotti:

Heleroheline kampsun Eerole

Lõpuks ometi saan mahti, et näidata mõni aeg tagasi valminud kampsunit Eerole.

Sellest kampsist on juba väga palju juttu olnud, kuna olen temaga juba väga pikalt tegelenud: aina harutanud ning uuesti kudunud. Aga siin ta nüüd on:

Lõng:

Novita Samos (või Novita Lollipop või Novita Spektri Plus - kuna tokkidel pole originaalpakedeid ümber, siis ma täpset nime ei teagi ega ka värvikoodi), kulus umbes 16 tokki.

Vardad:

nr. 5

Mudel:

Novita Kevad 2008 mudel nr.62. Suuruse kohandasin lõpuks S'i ja M'i vahele.

Kudumine võttis aega umbes kolm ja pool kuud. Huuh... sellepärast mulle ei meeldigi Eerole kududa, et see võtab nii palju väärtuslikku aega, mille jooksul võiksin endale lademes hilpusid punuda.

Kampsuniga jäin meeletult rahule. Nii ilus ja elegantne ja mehelik ning sobib musule suurepäraselt! Lihtsalt super! Ja see värv on muidugi oivaline!

Kõige suurem töö oli selle kampsi juures vist kaeluse kaelakaarde silmamine. See oli isegi suurem, kui käiste külge õmblemine:)

Kui kapsit kuduma hakkasin, kartsin, et Eero pelgab seda värvi ning enne kevadet selga ei pane, aga see oli küll asjatu kartus. Ta kandis kampsit terve jõulu- ning aastavahetuse aja:)

Üks näide: