Eero kampsun

Erinevates blogides ja foorumites kolades viisin ennast kurssi käsitööpoodide, e-poodide ning hulgimüügikauplustega. Tuleb välja, et erinevaid kohti, kust soodsalt käsitöötarvikuid soetada, on väga palju. Seni ostsin alati suvalisest lõngapoest kalli raha eest hunniku lõnga ja vardad ning kudusin suure kuluga ilusaid asju. Nüüd olen aga targem. Üsna minu kodu lähedal asub hulgimüügikauplus Karnalux, kust on väga suur valik erinevaid käsitöötarbeid. Käisin seal paar nädalat tagasi uudistamas ning tegin paar ostu ka: kümme tokki sinist villast lõnga ja kahed bambusvardad - kogusumma alla 300 krooni!!! Täiesti uskumatu.

Hakkasin sellest lõngast Eerole kampsunit kuduma. Lubasin juba eelmisel talvel talle suusakampsi teha, aga ei jõudnud. Nüüd siis üritan kiirelt vea parandada.

Suve jooksul olen kaks head raamatut ka juurde saanud. Lpetamiseks kinkisid Eero vanemad mulle koekirjade piibli, kus on tõeliselt palju erinevad koekirju. Väga hea raamat. Ja see on mul juba teine koekirjade piibel. Esimese kinkis Eero kunagi ammu.

Ise ostsin suure tikkimise entsüklopeedia. Kallis raamat, aga ma kohe väga tahtsin seda endale saada ja kuna jõulud ja sünnipäev on kaugel, pidin viimases hädas ise endale kingituse tegema.

Tikitud padi

Kuna pole väga ammu postitusi teinud, siis pole järelikult ka väga ammu käsitööga tegelenud. Ei oskagi öelda, miks. Ideid ja aega nagu oli, võibolla jäi kätte võtmisest puudu.
Lõpuks sain siiski ühe padjaga hakkama. Eero vanematel täitus sel suvel 30 aastat ning nad tegid selle puhul suure peo. Mõtlesin, et kena tikitud padi nende nimedega oleks tore kingitus. Välja tuli ta mul selline:

Tagumisest poolest unustasin pilti teha ja nüüd on ta juba kingitud, nii et seda ei saa ma näidata. Aga taha panin ma ilusa punase suurte erinevate südametega puuvillase kanga. Pruutpaarile ja ka kõigile külalistele meeldis padi väga. Rõõm kuulda:)
Väike apsakas on padja juures ka. Nimelt ostsin valmis padja, 50x50 mõõtudega, millele siis täpselt 50x50 suuruses tikandi tegin. Kui olin pealmise ja alumise padjapüüri tüki kokku õmmelnud, selgus aga, et padi polegi märgitud mõõtudega, on hoopis 50x48. Niisiis jäi alumiste rooside ning serva vahele vähem maad kui mujal servades. Vot selline black.

Lubasin üles panna pilte Eero matkakotist, millele ma pisikese võrgu peale heegeldasin, mille abil musu eluõnnelikuks tegin:)

Lisaks ostsime ära põrandapatjadele lõngad: põhivärv tuleb roheline - täpselt sama roheline, mida sisaldabnatuke meie diivan - ja lisand-värv tuleb punane, nagu meie diivani põhivärv.

Uus sall

Sain eile valmis oma ilusa uue salli.



Aega võttis ta umbes nädal aega ja maksma ei läinud ta hetkel midagi, sest tegin selle ühest järgi jäänud lõngast (suur kera, umbes 150.-).
Tegumood on väga lihtne: ristkülikukujuline tavalisest kett- ja kinnissilmustest võrgustik. Ääristasin ühe- ja kahekordsete sammastega, tekitades kerge lainetuse. Kuna lõngas värvid perioodiliselt vahetusid, siis jäi kogu sall selline tore ja huvitav:)

Oeh! Sain oma kudumi juba mõni aeg tagasi valmis, aga ei jäänud tulemusega kohe üldse rahule ning seetõttu pole sellest kirjutanud ka. Hetkel olen tööl, nii et ei saa ka siia pilte lisada ega kokku arvutada, kui kalliks see kampsi mul läks.
Täiesti mõttetu ta nüüd ka pole. Ta on suhteliselt lühike, nii et väga edukalt annab teda kellukese lõikega kleidikeste ja seelikute peale sobitada. Eks paistab.
Ma loodan, et mu käsitööoskused täielikult mandunud pole, sest mul on veel nii palju asju päevakorras, mis tuleb kiirelt ette võtta. Hetkel alustasin nii muuseas ühe ägeda salli tegemist. Kui Võttegrupi aastavahetuseks salli heegeldasin, jäi mul ports lõnga alles ning nüüd kasutan seda ka uue salli tegemiseks, mis muide sobib värvi poolest päris hästi mu paari teise esemega.
Siis järgmiseks võtan ette põrandapatjade püürid ning siis musu talvekampsuni, mida olen talle meie kooselu algusest saati aina lubanud...
Ühe pisikese vidina ma musule nädalavahetusel juba heegeldasin ka. Ta ostis endale matkakoti, kuhu peale oli hädasti vaja võrku asjade vaheletoppimiseks. Selle võrgu siis heegeldasingi. Ja Eero oli nii õnnelik selle üle. Muudkui rääkis: minu musu tegi, minu musu tegi:) Panen siia hiljem pildid ka.

Hakkasin täna käiseid tegema ja avastasin, et mul ei jätku lõnga. Mis siis ikka, ostan homme juurde ja kui homme ei jõua, siis esmaspäeval või kui esmaspäeval ei jõua.... siis ma ei teagi, millal ma jõuan. Mul juhtub seda tihti, et lõng saab otsa. Tavaliselt on poes veel lõnga alles ning ma saan lihtsasti juurde osta, aga mul on materjali otsa lõppemisega ka üks halb kogemus. Oma esimest kampsunit hakkasin tegema Nänni antud lõngast. Ta ei andnud vist kogu lõngavaru korraga või ma ka täpselt ei mäleta, kuidas see oli. Igatahes sai lõng otsa ja juurde millegipärast ei saanud. Ning mu esimene kampsun jäi pooleli:( See oli tol hetkel väga kurb. Mäletan selgelt, et võtsin vastu otsuse, et alati kui hakkan midagi uut kuduma, veendun, et mul on vajalik kogus lõnga kodus olemas. Selle reegli vastu olen ma aga korduvalt eksinud, sest peaaegu alati arvestan vajalikku kogust valesti. Vot nii!
Tutvustan nüüd teile oma nippi käiste kudumisel. Kõigepealt arvestan täpselt välja, mitu silmust käise jooksul juurde tuleb kasvatada ning mitu rida käises üldse olema peab. Seejärel arvutan välja, mitme rea tagant peab kasvatama ning siis teen tabeli. Tabelit on vaja selleks, et kunagi kasvatamiskorda maha ei magaks. Vanasti oli mul iga kampsuni valmimise ajal paberitükk kudumi juures, kuhu märkisin kogu info üles ning sinna samma tegin ka selle tabeli. Nüüd tegin tabeli aga excelisse. Panen selle siia ka. Ülemises reas on ühe kasvatusperioodi rea numbrid ning kui ristide tegemisega (iga rea lõpus teen ruutu risti) roosasse ruutu jõuan, siis kasvatan.

Aga nüüd lõpetan ja koon edasi või pakin homseks Tartusse sõiduks asjad või valin homseks riideid või lähen tuttu.
Homme näen jälle Eerot:P

Olin täna terve õhtu suures kudumishoos ning sain valmis mõlemad esitükid. Nagu mul kombeks, pidin veidi ka harutama. Õnneks polnud väga palju tehtud.

Minu tänane töö:

Lõng on nii säbruline, et ega pildi pealt eriti midagi aru saada pole:)

Edasi on siis käised ja kokku õmblemine. Ma täpselt veel ei tea, kuidas ma servad viimistlen, aga eks näis. Triinu sünnaks seda vist valmis veel ei saa, sest mul on homme hiline trenn ja neljapäeval on ka palju tegemist. Aga pole hullu, mul on teisigi ilusaid hilpe, mida selga panna.

Ja kuna tegemist on palju, siis möödub nädal kiiremini ja niimoodi tuleb ka musu kiiremini koju:)

Käisin täna lõnga ostmas. Kindel plaan oli osta jäme lõng põrandapatjade püüride jaoks, aga kahjuks ei suutnud ma kuidagi värvi valida. Tuleb sadulsepa käest diivaniriide ülejääk ära tuua ning see lõngapoodi kaasa võtta. Paar ägedat lõnga, mille vahel valida, oli küll. Kõige enam meeldisid mulle need siin pildil. Aga nende toonid tegeikult ei sobi kõige paremini:D

Igatahes. Patjade jaoks ma lõnga siis ei ostnud, aga niisama tulema ka ei saanud. Lõngapoes olen ma nõrk. Leidsin väga ilusa musta ja pehme lõnga, millest teen endale hõlmikkampsuni. Kahju, et ma joonistada eriti ei oska, muidu joonistaksin oma idee kõigile vaatamiseks. Nüüd lihtsalt kirjeldan. See tuleb lõikelt sarnane ühe Montoni kudumiga, mis on ka hõlmik ning millel on tikandid esihõlmadel. See mudel peaks kohe-kohe poodidesse jõudma. Minge ja vaadake. Seljatükk hakkab mul juba valmis saama. Esitükkide kinnitamiseks pean aga veel erinevaid lahendusi mõtlema. Tõenäoliselt tulevad mõlemad esihõlmad täpselt sama lõikega. Alustan mõlemat sama laiusega, nagu on seljtükk, koon mõned read muutusteta ning siis hakkan kahandama igal real ühe silmuse, et saada ilus ühtlane kahandus. Esitükkide algusse, laiemasse osasse, koon otstesse paelad, mille abil hõlmasid kinnitada. Vot. Aga lõng on selline, nagu pildil.

Ma otsustasin täna, et hoopis koon põrandapatjadele püürid. Plaan oli tegelikult need tikkida, kuid millegipärast see ettevõtmine muudkui venis ja venis. Paar päeva tagasi mõtlesin välja ka, miks ta venib. Mulle nimelt tundub liiga keeruline see ettevalmistav osa. See võtab kuidagi liiga palju aega. Nagu õmblemisegagi. Mulle meeldib kududa ja heegeldada, sest nende tegevustega saabkohe peale hakata - võtad lõnga ja vardad (või heegelnõea) ja hakkad kohe tegema. Vot see mulle meeldib.

Ostsin endale tegelikult väga hea ristpistetehnika raamatu, mille abil saab kindlasti väga ilusaid asju teha. Võtan need ka kunagi ette, loodetavasti.

Kunagi ammu kinkis Eero mulle väga hea kogumiku kudumismustritest, mida olen ma juba palju kasutanud ka ning kindlasti kasutan ka edaspidi.

Ja jõuludeks kinkis musu mulle suure käsitöökorvi, mis mahutab kõik mu vidinad ilusti ära ja näeb imearmas välja ka:) Vaadake ja kadestage:P

Maria kampsun

Sain täna Lõpuks Maria kampsuni valmis. Teatavasti tegin selle talle esialgu sünnipäevaks, kuid kahjuks ei arvestanud sellega, et väikestel lastel on pea võrreldes ülejäänud kehaga väga suur. Seega tegin kaelaaugu liiga väikese ja see ei läinud Mannul üle pea. Pikka aega seisis see mul käsitöökarbis, sest kõik, kes kunagi ise midagi meisterdanud on, teavad, et valmis tehtud asja parandamine on kõige raskem töö. Nii ta siis seisis mul kuni ühel hetkel kaelusele suurepärase lahenduse välja mõtlesin ning selle ka teostasin. Panin ühele õlale ja kaelusele pisikesed nööbid, mida on lihtne kinni nööpida, et kaelus ilusti ümber kaela hoiaks. Aga nagu me hiljem Mannu seljas vaatasime, saab seda eduaklt kanda ka lahtiste kaeluse nööpidega. Igatahes tuli tulemus imearmas ning Mannule väga meeldis see kampsun:)

Köök

Oleme Eeroga eile õhtust saadik täielikult köögile pühendunud. Tegime valmis köögijoonise ning mõtlesime välja kõige funktsionaalsemaid variante meie väikesele köögile. Päris palju ägedaid ideid tuli ning loodetavasti hakkavad nüüd asjad liikuma. Oma sünnipäeva tahan igaljuhul juba omas kodus pidada!

Mul tuli isu lisada siia mõned pildid meie armsast voodist:)

Üksi kodus

On õhtu ja ma olen tegelikult juba päris väsinud, aga millegipärast on hirmus isu kirjutada. Sess on alles poole peal, aga mõttes mõlgub juba hulk ägedaid ideid, mida vaheajal kindlasti rakendama peaks. Kõigepealt teen Maria kampsuni korda, et juhuks kui ilmad peaksid ikkagi kunagi külmaks minema, oleks Mannul midagi sooja jope alla panna. Siis teen korda rahvariided ning siis hakkan tikkima:P

Uurisin eile veidi programme, mille abil saab ise ristpiste tikandi jaoks mustreid teha. Need on päris lihtsasti käsitsetavad ning ka mitte väga kallid. Kui Eero Leedust tagasi jõuab, valime kõige sobivama neist välja ning tellime ära. Ootan seda juba väga-väga. Esimene rakendus programmile oleks elutoa põrandapatjade püürid. Meil nimelt pole elutoas peale diivani muud kohta istumiseks kui põrandapadjad, mis ka meile ei kuulu. Jõuludeks saime uued ja väga kihvtid ning neile tahan ma ise püürid teha. Idee on tikkida igale püürile pilt, mis meid iseloomustaks: rahvatants, käsitöö jne... Ja selle jaoks siis ongi mul vaja programmi, et mõnest pildist tikandimuster teha.

Kodu kaunistamiseks on mul veel teisigi asju plaanis. Magamistuppa tuleb ära tellida sepistatud kardinapuud ning välja valida kardinakangas. Kardinad õmblen ise, kuid ma pole veel täpselt välja mõelnud, milline tegumood kõige paremini meile sobiks ja meeldiks. Igaljuhul on kardinatega päris kiire, sest tõenäoliselt hakkab naabritel meie tegemistest juba küllalt saama.

Siis on mul veel kaks ilusat kangast, millest voodipesu teha. Ühel kangal on magamistoa tagaseinaga täpselt ühte värvi tulbid peal, mis peaks meie tuppa eriti hästi sobima. Teine kangas on tumepunane kuldsete motiividega ning sobib hästi jõuludeks - nende õmblemisega on siis natuke aega.

Üldiselt hakkab meie kodu ilmet võtma. Garderoob on täiesti valmis, vaja on ainult asjade paigutus paremini planeerida, et vaba ruumi rohkem jääks. Sellega me tegeleme. Magamistuba on imearmas, eriti nüüd, kus meil voodi on. Imelik, et varem ei tundnud ma voodist sugugi puudust, madratsitel oli kuidagi romantiline magada, aga nüüd, kus meil voodi on, tundub see eriti luksuslik ja peen:) Ja Eero saab nüüd rahulikult magada ning ei vähkre öö läbi!

Vannituba võtab ka juba ilmet. Priit tegi kraanikausikapi valmis ning nüüd on veel vaid paar riiulit puudu. Kui Priit üleeile kapiga tuli, ei saanud ma terve õhtu vannitoast välja, muudkui tegin pilte. Ma kujutan juba ette, kui ilus ta lõpuks tuleb!

Elutoas on veel päris palju teha, enamus tegelikult kättevõtmise asjad - aega pole ainult. Pärast sessi hakkan vaatama ja mõtlema. Ja kööki pole veel üldse. Aga kohe saab see ka valmis, sest kui Eero tagasi tuleb, teeb ta joonised ning hakkavad siis isaga mööblit tegema. Ja väga kaua see neil aega ei võta.

Vot nii. Varsti on meie pesa valmis:)