Poolikud tööd

Komandeeringus olles pole õhtuti suurt midagi teha, kui kududa. Nii et eile õhtul saingi valmis oma Novita Purost kootud kampsi. Pilte mul veel pole, aga kui koju lähen, siis lasen Eerol teha.
Loomulikult tekiksid mul koheselt suured plaanid, mida edasi teha, kuid otsustasin, et kodurahu huvides peab järgmine kampsi tulema Eerole. Üldiselt kellelegi teisele kudumine ei tekita minus üldsegi ärevusvärinaid, aga seekord ma isegi ootan seda hiigelsuure projekti käsile võtmist. Jõuan täna Eestisse tagasi, aga kuna Karnaluks on õhtul juba suletud, käin sealt läbi homme hommikul ning ostan uue lõnga. Ootan seda väga!
Eelmisel korral kirjutasin, et üritan maha suruda oma uue lõnga isu. Seda sellepärast, et mul on kodus pooleli päris-päris mitu poolikut tööd. Ja ideaalis tahaksin ma nad kõik enne lõpetada, kui midagi uut alustan. Aga kahjuks on uue lõnga ootusest tekkiv erutus kordades suurem soovist kodu poolikutest töödest puhtaks kududa. Nii nad siis seisavad seal kastides ning ootavad oma aega.
Minu poolikud tööd:
1. tumepunane sall, mida hakkasin eelmiseks jõuluks Mammule heegeldama, aga ei saanud päris valmis, sest juba poole peal olles avastasin, et tulemus ei meeldi mulle üldse:( Olen mitu korda proovinud seda kätte võtta ning mõelnud, mida muutma peaks, aga pole mingit isu seda lõpuni teha.
2. millalgi suve alguses hakkasin endale tikkima punast kotti. Idee tuli sellest, et ostsin Ecco punased papud, millel on helerohelised paelad peal. Mõtlesin siis, et tikin punasele kangale helerohelised ja kollased ja muud kirjud liblikad ning teen sellest koti, mis sobiks papudega. Aga mingil hetkel muutus olulisemaks kõiksugu suvepluusikeste kudumine, nii et tikkimistöö jäi pooleli. Tegelikult kui päris aus olla, siis on mul liblikad juba tikitud, aga kotti ise ei suuda kuidagi valmis teha. Mulle ei meeldi üldse õmmelda ning seepärast see töögi mul seisab. Kuna nüüd on suvi läbi, siis selle kotiga ei kiirusta ka. Küllap järgmisel kevadel siis lõpetan.
3. Oranž vest, mida alustasin juba vist kaks aastat tagasi ning mis mulle lihtsalt ei meeldi enam. Sellega on mul selline plaan, et harutan üles ning koon sellest Mariale sünnipäevaks kampsi. Seda teen siis novembris, vartsi.
4. punane maavillane pikk kampsi. Alustasin seda vist umes aasta tagasi, sest vanemate kapis seisis terve suur koti täis maavillast punast lõnga ning kuna ma ei tahtnud raha raisata, siis mõtlesin, et okei, koon sellest. Kevadel sain ta juba peaaegu valmis, kuid siis jäi ta seisma samal põhjusel, miks punane kott seisma jäi. Ja kui nüüd suve lõpus selle uuesti kätte võtsin, siis ei meeldinud ta mulle enam. Ja enam ei meeldinud mulle ka see maavillase lõnga karedus. Nii et selle lõnga viin ma lihtsalt ema-isa kappi tagasi.
5. paksust meriinovillasest lõngast sõrmikud. Eelmisel talvel avastasin, et mul on järgi jäänud paar tokki valget meriinovillast lõnga ning tegin neist kiirelt ühe sõrmkinda, kindlas usus, et järgmisel päeval teen teise. Aga loomulikult tuli midagi ette ning see teine kinnas on siiani tegemata. Üsnagi kätte võtmise asi tegelikult, sest esimese kinda sain ju ühe päevaga valmis.

Nagu öeldud, on uue lõnga ostmine hoopis mõnusam kui vanade ära kasutamine, nii et lasen endal ennast hästi tunda ning lähen homme uue lõnga järele!