Kuna tuli isu jälle kirjutada, siis hakkan lihtsalt kuskilt peale.
Jõulukingitused võtsid mul sel aastal väga palju aega. Mõnedega alustasin juba juulikuus. Õnneks jõudsin peaaegu kõik õigel ajal valmis. Ning kui ma kinki valmis ei saanud, siis trükkis Eero oma trükikojas ilusa suure pildi.
Need sokid kudusin Arlisele. Idee sokimustriks tuli raamatust "Suur sokiraamat", mille 2008 juulikuus ostsin. Sokid kootud varrastel nr 3,5, lõngad on pärit mu lõngakastist. Kõik peale punase lõnga said kunagi ostetud hulgimüügipoest Karnaluks http://shop.kl24.ee/ , kust on pärit vist kõik minu lõngad. Mulle väga-väga meeldib see pood! Kõik peale punase lõnga on Lane Cervina kaubamärgiga. Lõngade kulu ma enam ei mäleta. Aga kuna neid lõngasid jä veelgi järgi, siis koon nendest hetkel Eerole sokke, mida kunagi hiljem siin näitan.
Triin ütles mulle jõulukingi sooviks, et tahab jõuludeks mingit kaitset arvuti ümber, et arvuti kotis teiste asjade vastas poleks. Ning lisaks soovis ta pinalit. Kuna ma polnud väga ammu midagi tikkinud, oli mul kange tahtmine need kingid talle tikkimistehnikas teha. Karnaluksis on väga palju erinevaid toone ning ka erinevate tihedustega tikkimiskangaid. Valisin nende seast sellise roosaka. Ostsin seda igaks juhuks terve meetri ning nüüd on mul seda meeletult palju järgi :). Pitsi, nööri, koti kinnituse ning mulineed ostsin samuti Karnaluksist. Suurepärane pood, sealt leiab kõike.
See kingitus võttis kõikidest kõige rohkem aega! Tikkimine on meeletult aeganõudev. Aga samas väga-väga meeldiv ajaviide. Tikkimine on kudumisest parem veel selle poolest, et seda saab teha värskelt lakitud küüntega, kuna küüsi pole vaja sugugi kuhugi vastu panna. Kudumisel teadagi läheb küünelakk kohe laiali;).
See kingitus võttis kõikidest kõige rohkem aega! Tikkimine on meeletult aeganõudev. Aga samas väga-väga meeldiv ajaviide. Tikkimine on kudumisest parem veel selle poolest, et seda saab teha värskelt lakitud küüntega, kuna küüsi pole vaja sugugi kuhugi vastu panna. Kudumisel teadagi läheb küünelakk kohe laiali;).
Kuna Kiisubeebi oli ja on Triinuga tihedalt seonduv aktuaalne teema, siis mõtlesin talle tikkida kassi pildiga koti. Ning pinali tegin samast tikkimiskangast, peale tikkisin lihtsalt Triinu esitähe.
Tikkisin ristpistes. Tikkimiskangas, mulineed, koti kinnitus, pinali pits ning pinali nöör on pärit Karnaluksist (seal on tõesti kõike käsitöötajale!!). Kassi muster on ajakirjast Minu Käsitööd ning T-täht ajakirjast Ristpisted. Tulemusega jäin väga-väga rahule ning ka Triinule meeldis väga.
Lisan ka pildid mustritest lähemalt.
Emale-isale heegeldasin fileemustriga ilupadjad. Heegeldasin kaks patja, mõlemal padjal kaks poolt, kokku neli ruutu. Nende heegeldamist alustasin juba juulikuus. Kuna teadsin ette, et ma heegeldamisest kergesti ära tüdinen, hakkasin nendega varakult pihta, et peale iga ruutu midagi muud teha saaks.
Lappasin oma mustreid ning silma hakkas fileeheegeldus naisest ja mehest. Siis mõtlesingi kohe, et teen emmele-issile padjad. Tagumisele poolele tekkis mõte heegeldada üks luuletus. Käisime Eeroga Orissaares Eero tädi ja onu pulma-aastapäeval ning nemad said kingituseks ühe raamatu, millele oli sisse kirjutatud luuletus:
Tunne rõõmu väikestest asjadest,
Sest ühel päeval võib juhtuda, et
Vaatad tagasi ja avastad,
Et need olid suured asjad!
Ja kui ma seda luuletust lugesin, teadsin, et see tuleb kivisse raiuda. Või siis patjadesse heegeldada.
Heegeldasin Karnaluksist pärit heegelniidiga Nika, col. 7132, heegelnõelaga nr 2,5, lõngakulu 3 tokki vist (ma kahjuks ei mäleta täpselt). Padjad on suurusega 40x40cm, ostsin Abakanist, patjade ümer õmblesin tumepunase voodrikanga (mille ostisn kas Kangast ja Nööbist või Abakanist – ma käisin mõlemals kohas seda otsimas, aga ei mäleta, kust lõpuks ostsin). Padjad heegeldasin kokku kinnissilmustega. Emme padjale heegeldasin ka kaared külge, issi padjale mitte. Tegelikult oli algne plaan mõlemale kaared teha, aga kuna ma heegeldasin neid kokku öösel enne kingituse üle andmist, siis füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud issi omale kaari teha. Ja tagantjärele mõeldes ongi nii parem. Nüüd on emane padi naiselikum ning isane padi mehelikum;).
Tunne rõõmu väikestest asjadest,
Sest ühel päeval võib juhtuda, et
Vaatad tagasi ja avastad,
Et need olid suured asjad!
Ja kui ma seda luuletust lugesin, teadsin, et see tuleb kivisse raiuda. Või siis patjadesse heegeldada.
Heegeldasin Karnaluksist pärit heegelniidiga Nika, col. 7132, heegelnõelaga nr 2,5, lõngakulu 3 tokki vist (ma kahjuks ei mäleta täpselt). Padjad on suurusega 40x40cm, ostsin Abakanist, patjade ümer õmblesin tumepunase voodrikanga (mille ostisn kas Kangast ja Nööbist või Abakanist – ma käisin mõlemals kohas seda otsimas, aga ei mäleta, kust lõpuks ostsin). Padjad heegeldasin kokku kinnissilmustega. Emme padjale heegeldasin ka kaared külge, issi padjale mitte. Tegelikult oli algne plaan mõlemale kaared teha, aga kuna ma heegeldasin neid kokku öösel enne kingituse üle andmist, siis füüsiliselt lihtsalt ei jõudnud issi omale kaari teha. Ja tagantjärele mõeldes ongi nii parem. Nüüd on emane padi naiselikum ning isane padi mehelikum;).
Lisan pildi ka vanemate magamistoast, kuhu nad padjad panid.
Emme oli kingituse üle pisarateni liigutatud. Nii tore on kellelegi rõõmu valmistada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar